Nordeum Õigusbüroo juhataja Margus Univeri väitel ei ole maksuametil seaduslikku alust nõuda isikutelt ja ettevõtetelt oma offshore-firmade infoga lagedale tulemist.

- Maksu- ja tolliamet annab seoses Panama lekkinud dokumentidega ettevõtjatele võimaluse ise nende juurde konsultatsioonile tulla.
- Foto: Meeli Küttim
Maksuamet teatas pärast Panama andmeleket, et offshore-ettevõtetega seotud isikud läheksid nende juurde konsultatsioonile, kus vaadataks üheskoos üle, kas maksuasjad on korras.
Vastuseks sellele leiab Nordeum Õigusbüroo juhataja Margus Univer, et maksuamet ületab oma pädevuse piire, kui hakkab välja saatma massiliselt korraldusi, mis on sisuliselt teabenõuded. Teabenõuetele ei ole ettevõtetel ja eraisikutel kohustust vastata. „Tegemist on püüdega alustada isikult saadud informatsiooni najal maksumenetlust, milleks tal menetluse algatamise alus enne puudus, kuid nüüd, isikutelt saadud informatsiooni najal, on see alus olemas,“ ütles Univer.
Ta ei soovita siiski mingil juhul hoiduda koostööst riigiametiga ning iga isik peaks oma käigud ise otsustama. Siiski on oluline teada, et kui maksud ongi tasumata jäänud, hakatakse intressi lugema mitte maksuametile informatsiooni avaldamisest, vaid maksukohustuse tekkimisest alates. Nii võib juhtuda, et aastaid tagasi tekkinud maksukohustus on juba kahekordne.
Maksu- ja tolliamet vastas süüdistusele, et nad tegid üleskutse vaid ajakirjanduse vahendusel ja mingeid kirju ei ole kavas saata. "Pakume võimalust ettevõtjal koos meiega hinnata maksuriske ja korrigeerimise vajadust. See kehtib ka muude teemade puhul kui offshore-ettevõtete kasutamine,“ seisis maksuameti vastuses.
Panama advokaadibüroost Mossack Fonseca lekkinud salajastest dokumentidest selgus, et Eestiga on seotud 880 offshore-ettevõtet, 7 klienti, 22 kasusaajat ja 80 osanikku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!